Octavio Irineo Paz Lozano

Octavio Irineo Paz Lozano kaj tiktukeytiat Octavio Paz: Octavio Paz nesik se tunal se pual maktajti se pal ne metzti yey tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti maktajti nawi tik ne techan Mixcoak, Meshiku takutun ipal tutakyu tik ne italyu Meshikame. Yaja se wey tawawasuani katka.
Ne itekiw: tay kichiwki?: Yaja kichiwki miak ajamachti: tech ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti ume pual ume pewak tamawawasua nitukey yankwik tal (Tierra Nueva), ikunew chuntal (El Hijo Pródigo).
Kimakaket miak tajtakulis ken: Premio Xavier Villaurrutia se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul se (1956); el Premio Nacional de Ciencias y Artes se shikipil chiknawi tzunti yey pual kashtul ume (1977); el Gran Premio Internacional de Poesía se shikipil chiknawi tzunti yey pual yey (1963), Bélgica; el Premio Gran Águila de Oro se shikipil chiknawi tzunti yey pual kashtul nawi (1979), del Festival Internacional del Libro en Niza, Francia; el Premio Cervantes se shikipil chiknawi tzunti nawi pual se (1981), España; Premio Internacional Neustadt de Literatura se shikipil chiknawi tzunti nawi pual ume (1982); Premio Oslo de Poesía 1985, Noruega; Premio Internacional Alfonso Reyes se shikipil chiknawi tzunti nawi pual chikwasen (1986); el Premio Internacional Menéndez Pelayo se shikipil chiknawi tzunti nawi pual chikume (1987); el Premio T. S. Eliot se shikipil chiknawi tzunti nawi pual chikume (1987) por la Ingersoll Foundation; la Medalla Picasso de la Unesco se shikipil chiknawi tzunti nawi pual chikwey (1988); el Premio Tocqueville se shikipil chiknawi tzunti nawi pual chiknawi (1989) de la Academia Francesa; el Premio Nobel de Literatura se shikipil chiknawi tzunti nawi pual majtakti (1990); el Premio Príncipe de Asturias se shikipil chiknawi tzunti nawi pual majtakti yey (1993) por la revista Vuelta; Gran oficial de la Orden al Mérito de la República Italiana se shikipil chiknawi tzunti nawi pual majtakti nawi 1994; la Gran Cruz de la Legión de Honor de Francia se shikipil chiknawi tzunti nawi pual kashtul (1995) y el Premio Nacional de Periodismo se shikipil chiknawi tzunti nawi pual kashtul yey (1998).
Ne ichtaka itunal: Ne inan itukey katka Josefina Lozano yaja se Meshikuchanej katka. Wan ne iteku itukey katka Octavio Paz Solorzano. Yaja se Meshikuchanej katka. Ne isiwaw itukey katka Elena Garro. Yaja se kuetaxkoapanej katka. Yaja kipiak se ipijpipil katka. Ne ipijpipil nitukey Helena Paz Garro katka.
Yaja mumachtij tik ne tamachtiluyan, facultades de Leyes y de Filosofía y Letras de la Universidad Nacional UNAM. Wan mumachtij pal muchiwki se tawawasuani, tik ne wey tamachtiluyan UNAM wan kiski tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti se pual kashtul ume. Yaja tekitki ken se tawawasuani tik. Intzajtzalan se shikipil chiknawi tzunti se pual majtakti chikume wan se shikipil chiknawi tzunti nawi pual kashtul yey tik ne italyu Meshiku. Yaja munamiktij iwan Elena Garro Navarro tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti se pual kashtul ume. Wan muajkaw iwan ne isiwaw tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti ume pual majtakti chiknawi.
Yaja mikik se tunal kashtul nawi pal ne metzti nawi tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti nawi pual majtakti chikwey, ipanpa niumiyu temalot. tik ne techan Kuyuakan, Meshiku takutun ipal tutakyu tik ne italyu Meshiku.
Ijilpika: Octavio Paz - Wikipedia, la enciclopedia libre
Biografía español. Octavio Paz, poeta y ensayista mexicano. Biblioteca español. Instituto Cervantes
Biografía de Octavio Paz