Ir al contenido

Ne sesek talsital (Ne talsital chikume)

Muishtij tik Wikiamachti

Ne sesek talsital (machiyut: ⛢/♅), u ne talsital chikume, se talsital ka sental. Ne sesek talsital ne talsital chikume wejka pial ne tunal. Itukey "ne sesek talsital" ika ne sujsul sesek talsital ka ne sental. Tik Kastiya, ne kuneshnaj talsital itukey “Urano.” Urano ne itukey ipal se Greciachanej tiut.

Ne sesek talsital

Ne kuneshnaj talsital nemi iwejkatika ne Taltikpak (2.96 mil millones km) wan 2.92 mil millones km wejka ipal ne tunal. Yaja kipia 28 mejmetzichin. Ne achtu talsital ne yey wey talsital ka ne sental, iwan 50,724 km yawaltiklis[1]. Yaja kipia 13 kuskat nin iweyka.

Ne sesek talsital tesu se "talsital iejekayu" (talsital kichiwtiwit iwan gas); yaja se "talsital takwawak" (talsital, ken Taltikpak, kichiwtiwit iwan tal). Ne "tal" ipal ne sesek talsital se at, amuniakoj, wan metanoj takwawak. Ne chikume talsital ne sujsul sesek talsital ka ne sental: -224 C.

Ne casoj iwan techan

[shikpata | Shikpata ne tajkwilulchin]

Tejemet tikitat Uranus ka ne ikajku ipal tayua iwan te iishwejkatikalis[2], peroj te ijikman techan kimatit yaja se talsital. Sejse ijikman techan katka kimatit Uranus se sital. Ne Greciachanej tasitalni [3]Hipparchus, tik 128 BCE, kimatit Uranus se sital. Sejse ijikman techan katka kimatit Uranus se itzinweyaka ne sital. Tik 1781 wan iwan se iishwejkatikalis, William Herschel katka kita Uranus wan kimati yaja se talsital. Se sesek talsital kakta achtu talsital ka tajtasitalni kajsik iwan se iishwejkatikalis. Maya se sitaltawikani[4] katka kikita ne sesek talsital: Voyager 2 tik 1986. Tajtasitalani kishkejketzat ukseujti kikikat Uranus iwan ne Uranus Orbiter and Probe tik ne 2030s.

Ne chiltik talsital katka kinishpatat[5] sejse inkwijwikwil, ken ne takwikalis itukey Los planetas ipal Gustav Holst. Ne itukey ipal ne chikume talsital kimaka ne itukey ipal ne elementoj itukey "uranio."

  1. Diámetro, diameter
  2. Telescopio, telescope
  3. Astrónomas, astronomers
  4. Nave espacial, spacecraft
  5. Influenciado, influido, cambiar, influenced

de Pater, Imke; Lissauer, Jack J. (2015). Planetary Sciences (2nd updated ed.). New York: Cambridge University Press. p. 250. ISBN 978-0521853712.

Miner, Ellis D. (1998). Uranus: The Planet, Rings and Satellites. New York: John Wiley and Sons. ISBN 978-0-471-97398-0.

Munsell, Kirk (14 May 2007). "NASA: Solar System Exploration: Planets: Uranus: Facts & Figures". NASA.