Karl Heinrich Marx


Karl Marx
[shikpata | Shikpata ne tajkwilulchin]Karl Heinrich Marx, kaj tiktukeytiat Karl Marx (Carlos marx).
Carlos Marx nesik se tunal makwil pal ne metzti makwil tik ne shiwit se shikipil chikwey tzunti kashtul yey (5/5/1818) tik ne techan Treveris tutakyu tik ne italyu Alemania (Reino de Prusia).
Yaja se wey yultaketzani [1], tawawasuani[2], tapalewiani[3] katka.
Ne itekiw: tay kichiwki?
[shikpata | Shikpata ne tajkwilulchin]Yaja kichiwki miak ajamachti:
- El Manifiesto Comunista: Panfleto político escrito en colaboración con Friedrich Engels, encargado por la Liga de los Comunistas (se shikipil chikwey tzunti ume pual chikwey (1848).
- El Capital:
Volumen I: Primera parte de su crítica de la economía política. (se shikipil chikwey tzunti yey pual chikume (1867).
Volumen II (póstumo): Publicado por Friedrich Engels después de la muerte de Marx (se shikipil chikwey tzunti nawi pual makwil,1885).
Volumen III (póstumo): Nusan kichiwki Friedrich Engels. (se shikipil chikwey tzunti nawi pual majtakti nawi,1894)
- La Sagrada Familia: Escrita junto a Friedrich Engels. (se shikipil chikwey tzunti ume pual nawi, 1844).
- La Ideología Alemana: Escrita junto a Friedrich Engels, publicada póstumamente en 1932. (. (se shikipil chikwey tzunti ume pual makwil, 1845)
- El Dieciocho Brumario de Luis Bonaparte: Análisis de la Revolución Francesa de 1848. (se shikipil chikwey tzunti ume majtakti ume, 1852).
- Contribución a la Crítica de la Economía Política: Estudio preliminar de su crítica de la economía. (se shikipil chikwey tzunti ume pual kashtul nawi, 1859).
- Teorías sobre la Plusvalía: Manuscrito que no fue publicado en su vida, pero que contiene la teoría de la plusvalía.
- Trabajo Asalariado y Capital: Discurso sobre la relación entre trabajo asalariado y capital. (se shikipil chikwey tzunti ume pual chikume, 1847).
- La Misera de la Filosofía: Crítica a la filosofía de Proudhon. (se shikipil chikwey tzunti ume pual chikume, 1847).
- Discurso sobre el Libre Cambio: Discurso sobre el libre cambio. (se shikipil chikwey tzunti ume pual chikwey, 1848).
- La Guerra Civil en los Estados Unidos: Análisis de la guerra civil estadounidense. (se shikipil chikwey tzunti yey pual se,1861)
- Salario, precio y ganancia): Artículo sobre la determinación del salario y la ganancia. (se shikipil chikwey tzunti yey pual makwil, 1865).
Ne ichtaka itunal:
[shikpata | Shikpata ne tajkwilulchin]Ne inan itukey katka Henriette Pressburg. Yaja se Alemaniachanej katka wan ne iteku itukey katka Heinrich Marx. Yaja se Alemaniachanej katka.
Ne isiwaw itukey katka Jenny von Westphalen. Yaja se Alemaniachanej katka.
Yaja kipia chikume ipijpipil katka. Ne ipijpipil intukey Jenny Longuet (1844-1883), Laura Marx (1845-1911), Edgar (1847-1855), Herny Eduard (1849-1850), Fraziska (1851-1852), Frederick Lewis Demuth 1851-1929), Jenny Julia Eleanor (1855-1898) katka.
Yaja mumachtij tik ne tamachtiluyan Gimnasio Federico Guillermo de Tréveris (desde 1830), tik ne wey tamachatiluyan Jena, tik ne wey tamachtiluyan Bonn (1835-1836) wan tik ne wey tamachtiluyan Humboldt berlin (1836).
Wan mumachtij pal muchiwki se yultaketzani tik ne wey tamachtiluyan Bonn wan kiski tik ne shiwit se shikipil chikwey tzunti sepual majtakti chikwasen (1836).
Yaja tekitki ken se yultaketzani tik ne sujsul tujtechan: Tréveris, Bonn, Berlín, Jena, Colonia, París, Bruselas wan Londres intzajtzalan se shikipil chikwey tzunti ume pual se (1841) wan tik ne shiwit shiwit se shikipil chikwey tzunti nawi pual yey (1883).
Yaja tekitki nusan ken se Tawawasuani pal New York Daily Tribune intzajtzalan se shikipil chikwey tzunti ume pual majtakti ume (1852) wan tik ne shiwit shiwit se shikipil chikwey tzunti yey pual ume (1862).
Yaja munamiktij iwan Jenny von Westphalen tik ne shiwit se tunal kashtul nawi pal ne metzti chikwasen tik ne shiwit se shikipil chikwey tzunti ume pual yey ka tiupan San Pablo tik ne techan Kreuznach tutakyu tik ne italyu Alemania.
Yaja mikik se tunal majtakti nawi pal ne metzti yey tik ne shiwit shiwit se shikipil chikwey tzunti nawi pual yey ipanpa ejekateni ipajpaletia kukulis tik ne techan Londres tik ne italyu Inglaterra. Kitalpachujket kan nemit shajshaput Highgate tik ne italyu Londres.
Ipanpa ini:
[shikpata | Shikpata ne tajkwilulchin]Ijilpika:
[shikpata | Shikpata ne tajkwilulchin]También agregar referencias e imágenes.
https://www.marxists.org/espanol/m-e/indice.htm
https://www.britannica.com/biography/Karl-Marx
https://www.investopedia.com/terms/k/karl-marx.asp
https://rebelion.org/marx-y-el-marxismo/
https://es.wikipedia.org/wiki/Karl_Marx#:~:text=Informaci%C3%B3n%20personal,Society%20of%20Arts
https://es.wikipedia.org/wiki/Karl_Marx