Ka'iulani

Ka'iulani
[shikpata | Shikpata ne tajkwilulchin]Ka’iulani (1875-1899) nesik kachka Victoria Kawēkiu Kaʻiulani Lunalilo Kalaninuiahilapalapa Cleghorn, ne ultima heredera wan siwapil tatuktiani tik Hawaii katka. Nemanha 1899, EEUU yaw-mueltiliniat ne imiekawan tatuktiani.
Ipanpa Ka'iulani
[shikpata | Shikpata ne tajkwilulchin]Ka’iulani nesik tik ne techan Honolulu (Hawaii) tik ne shiwit 1875. Iteku itukey Archibald Scott Cleghorn wan Escotlandiachanej katka wan inan itukey Miriam Likelike wan Hawaiichanej katka. Inan Miriam siwapil tatuktiani wan iikaw tatuktiani Lili’uokalani katka.
Ka’iulani weya keman EEUU wan uk-ejkuni kinneki kiichtekit ne tajtal Hawaii. Ka’iulani kitemik ne tal Hawaii imakishtia.
Keman siwapil katka, itejtekuwan kintuktiat Ka’iulani ka Europa wan EEUU, wan nikan kimanamiki tasujtani Occidentalchanej katka. Ne iyulu Ka’iulani chuka ika ne tuijikniwan Europachanej wan tik EEUU nemi ne ujukichkulut katka.
Ne shiwit 1893, keman Ka’iulani kipia 18 shiwit, ne tajtatuktiani tik EEUU pewa kiichtekit Hawaii. Kishtijket ipipi inan Ka’iulani, tatuktiani Lili’uokalani. Ne shiwit 1898, pewa kiichtekit ne tajtal tik Hawaii. Ka’iulani tekiti wey pal Hawaii shuchikisa katka. Yaja yawi ka ne techan Washington D.C. pal kichiwa tanutzalis ka tajtatuktiani EEUU katka.
Ka’iulani kipia 23 shiwit keman mikit ne shiwit 1899, namej ne kukulis. Ka’iulani sekkalakik keman ajamapachua ka ne wey puyek at tik ne Hawaii.
Ne tuijikniwan tik Hawaii kielnamiki Ka’iulani kachka sujsul wey siwapil tatuktiani wan siwat iwan ne ishachi iyulu.
Ijilpika
[shikpata | Shikpata ne tajkwilulchin]https://en.wikipedia.org/wiki/Ka%CA%BBiulani
https://www.ksbe.edu/article/womens-history-month-kaiulani-beloved-princess
https://fiveminutehistory.com/the-tragic-story-of-princess-kaiulani-the-island-rose-of-hawaii/
https://es.wikipedia.org/wiki/Victoria_Cleghorn