Ir al contenido

Antonio Gramsci

Muishtij tik Wikiamachti
Antonio Gramsci

Antonio Francesco Gramsci kaj tiktuketytiat “Antonio Gramsci” nesik se tunal se pual ume pal ne metzti se tik ne shiwit se shikipil chikwey tzunti nawi pual majtakti se (22/1/1891) tik ne techan Ales, Cerdeña takutun ipal tutakyu tik ne italyu Italia.

Yaja se wey tatuktiani[1], yultaketzani[2], tawawasuani[3], tapalewiani[4] wan wey politicoj[5] katka.

Ne itekiw: tay kichiwki?

[shikpata | Shikpata ne tajkwilulchin]

Yaja kichiwki miak ajamachti wan:

  • Los periódicos y los trabajadores. Se shikipil chiknawi tzunti (1916).
  • Notas sobre la revolución rusa. Se shikipil chiknawi tzunti kashtul ume (1917).
  • La revolución contra el capital. Se shikipil chiknawi tzunti kashtul ume (1917).
  • La poda de la historia. Se shikipil chiknawi tzunti kashtul nawi (1919).
  • Democracia obrera. Se shikipil chiknawi tzunti kashtul nawi (1919).
  • La Internacional Comunista. Se shikipil chiknawi tzunti kashtul nawi (1919).
  • El Estado y el socialismo. Se shikipil chiknawi tzunti kashtul nawi (1919).
  • Un partido de masas. Se shikipil chiknawi tzunti se pual se (1921).
  • El Partido y la masa. Se shikipil chiknawi tzunti se pual se (1921).
  • El Partido Comunista y la agitación obrera en curso. Se shikipil chiknawi tzunti se pual se (1921).
  • Enseñanzas. Se shikipil chiknawi tzunti se pual ume (1922).
  • La crisis de la pequeña burguesía. Se shikipil chiknawi tzunti se pual nawi (1924).
  • El Vaticano. Se shikipil chiknawi tzunti se pual nawi (1924).
  • Necesidad de una preparación ideológica de la masa. Se shikipil chiknawi tzunti se pual makwil (1925).
  • La situación interna de nuestro Partido y las tareas del próximo Congreso. Se shikipil chiknawi tzunti se pual makwil (1925)
  • La situación italiana y las tareas del P.C.I. Se shikipil chiknawi tzunti se pual chikwasen (1926).
  • Carta al Comité Central del Partido Comunista Soviético. Se shikipil chiknawi tzunti se pual chikwasen (1926).
  • Espontaneidad y dirección consciente. Se shikipil chiknawi tzunti se pual majtakti (1926).
  • Cartas desde la cárcel Intzajzalan se shikipil chiknawi tzunti se pual chikume (1927) wan se shikipil chiknawi tzunti se pual kashtul (1935). Ini wey amachti tawawasuj ipampa Gramsci.

Ne ichtaka itunal:

[shikpata | Shikpata ne tajkwilulchin]

Ne inan itukey katka Guiseppina Marcias yaja se Italiachanej katka, wan ne iteku itukey katka Francesco Gramsci, yaja se Italiachanej katka.

Ne isiwaw itukey katka Giulia Schunt). Yaja se Italiachanej katka. Yaja kipia ume ipijpipil katka. Ne ipijpipil intukey Giuliano wan Delio Gramsci katka. Yaja mumachtij tik ne wey tamachtiluyan ka Turin. Wan mumachtij pal muchiwki se yultaketzani tik ne wey tamachtiluyan Turin wan kipejki tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti majtakti se (1911).

Yaja tekitki ken se yultaketzani, tawawasuani, politicoj wan yaja kipia ideologíaj socialistaj wan comunistaj katka intzajzalan se shikipil chiknawi tzunti majtakti se (1911) wan se shikipil chiknawi tzunti se pual kashtul ume (1937) tik ne italyu Italia.

Intzajzalan se shikipil chiknawi tzunti se pual nawi (1924) wan se shikipil chiknawi tzunti se pual chikwasen (1926) taja titatuktiani ne Partido Comunista Italiano katka.

Tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti kashtul nawi (1919) taja tikchiwti ne Periódico Socialista L´Ordine Nuovo.

Yaja munamiktij iwan Giulia Schunt tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti se pual yey (1923).

Yaja mikik ka kaltzakwalis[6] se tunal se pual chikume pal ne metzti nawi tik ne shiwit se shikipil nawi tzunti se pual majtakti chikume (27/04/1937) ipanpa ne tajtatuktianimet ka Italia tikikaltzakwaj wan ne ikukulis tik ne techan Roma takutun ipal tutakyu tik ne italyu Italia.

  1. Presidente del PCI (Partido Comunista Italiano), Dirigente, Diputado
  2. Filósofo, Pensador, Creador de teorías
  3. Escritor
  4. Luchador social
  5. Político importante
  6. Cárcel

https://www.marxists.org/espanol/gramsci/index.htm

https://www.cultura.gob.ar/antonio-gramsci-filosofo-marxista-8962/#:~:text=Antonio%20Gramsci%20naci%C3%B3%20en%20Ales,completo%20a%20la%20militancia%20pol%C3%ADtica.

https://en.wikipedia.org/wiki/Antonio_Gramsci#:~:text=Tur%C3%ADn,-editar&text=En%201911%2C%20Gramsci%20gan%C3%B3%20una,que%20estudi%C3%B3%20con%20Matteo%20Bartoli%20.

https://rebelion.org/docs/13842.pdf

https://es.wikipedia.org/wiki/Antonio_Gramsci